Mõne inimese keha näeb välja nagu maakaart – heledam laiguke siin, tume kõrgem täpp seal, trobikond tähnikesi kolmandas kohas. Nahaarst Kairi Nurm selgitab, miks tuleb oma sünnimärkidel silma peal hoida.
Sünnimärke esineb kõikidel inimestel. Umbes ühel protsendil inimestest on juba sündides üks või mitu neevust ja keskmiselt on täiskasvanud inimese nahal 10–40 sünnimärki. Sünnimärke on rohkem heledanahalistel, heledamate või punaste juustega inimestel.
Sünnimärkide teke algab juba väikelapseeas ja kestab tavaliselt umbes 40. eluaastani. Esimesel 20 eluaastal tekivad ja kasvad sünnimärgid aktiivselt. „Tavaliselt on kõige rohkem sünnimärke inimese nahal vanuses 40–50 aastat, seejärel hakkavad sünnimärgid taandarenema, kuid nahale ilmuvad eri tüüpi ealised moodustised ning vanusest tingituna esineb suurenenud nahakasvajate oht,“ rääkis Kairi Nurm ja lisas, et sünnimärke lisandub peamiselt kolmel põhjusel: UV-kiirgus, geneetilised faktorid ja immuunstaatus.
Nahaarst nentis, et tihti on ka perekonnas keegi rohkete sünnimärkidega, kui neevused kipuvad nahal vohama. „Geneetilist faktorit tõendab ka see, et mõnikord võivad sünnimärgid lähisugulastel olla isegi samas piirkonnas ja näha välja samasugused. Ka geneetilised mutatsioonid võivad olla sünnimärkide tekke põhjuseks,“ sõnas ta.
UV-kiirguse rolli neevuste tekkes toetab fakt, et päikesele rohkem eksponeeritud inimestel, näiteks Uus-Meremaal ja Austraalias on rohkem sünnimärke. Ka solaariumis käimine annab neevuste tekkele hoogu juurde. Nahaarsti sõnul võib ka teatud ravimite (bioloogilised ja immunosupressiivsed ravimid, antibiootikumid, hormoonid, antideressandid) kasutamine soodustada sünnimärkide lisandumist. Ka immuunpuudulikkuse korral, suuremate hormonaalsete muutuste ajal, näiteks teismeeas, raseduse ja imetamise ajal lisandub tihtipeale sünnimärke. „Sünnimärkide lisandumist saab mingil määral pidurdada juba väikelapseeast, kasutades päikesekreemi (SPF50+) ja spetsiaalset kaitsefaktoriga riietust (UPF40+), laia äärega mütsi või kübarat ja kandes päikeseprille ning vältides päikese käes olemist kella 11–16 vahel,“ kõneles Kairi Nurm.
Ükski nahaarst ei propageeri ilmselt otsest päevitamist, nii ka Kairi Nurm. „Küll aga pole vaja end paaniliselt päikese eest peita, sest UV-kiirgus on vajalik meie keha normaalseks funktsioneerimiseks, eeskätt D-vitamiini sünteesiks, osteoporoosi profülaktikaks aga ka paljude vähitüüpide ennetamiseks (eesnäärme-, rinna-, munasarja-, soolevähk),“ põhjendas Kairi Nurm.
Sünnimärke võiks hakata kontrollima alates puberteedieast, mil neid rohkem juurde tekib. Laste sünnimärgid muutuvad pidevalt, kuna nende keha kasvab. See on normaalne. „Oma sünnimärke tasub jälgida igal kuul, sest vaid nii on võimalik märgata neis toimuvaid muutusi. Nende kehapiirkondade vaatlemiseks, kuhu silmad hästi ei ulatu, võib kasutada peeglit või paluda pereliikmete abi. Vajadusel võib ka teha fotosid, et muutusi (suurust, värvust, kuju) oleks võimalik paremini jälgida,“ sõnas Kairi Nurm.
Melanoom on Eestis nagu ka kogu maailmas üks enam levinumaid ja agressiivsemaid pahaloomulisi kasvajaid, millesse haigestumine jätkuvalt tõuseb. Tervise Arengu Instituudi viimased andmed pärinevad aastast 2017, mil Eestis diagnoositi melanoomi esmaselt 225 juhul: 142 naisel ja 83 mehel. „Nahamelanoomi esinemus suureneb koos vanusega, kuid seda diagnoositakse järjest rohkem ka noortel. Meestel asub kõige sagedamini melanoomi algkolle kehatüvel, pea- ja kaelapiirkonnas, naistel rohkem alajäsemetel ja kehatüvel,“ kõneles Kairi Nurm.
Nahaarsti sõnul on melanoomi haigestumise risk suurenenud täiskasvanutel, kes päevitavad liigselt, käivad solaariumis, on saanud palju või tugevaid päikesepõletusi lapseeas, kellel on varem diagnoositud pahaloomuline nahakasvaja või kellel on üle 50 sünnimärgi. „Nemad võiksid üks-kaks korda aastas oma sünnimärke nahaarstile näidata. Kel riskifaktoreid pole ja kes suudavad ise oma sünnimärke jälgida, võiksid käia kontrollis kahe aasta tagant,“ rääkis Kairi Nurm.
Põhjamaades tekib enamik nahamelanoome korduvalt intensiivsele päikesele avatud, muidu tubasema eluviisiga inimeste nahal, kes käivad soojamaareisidel ja armastavad end praadida. Nahaarsti sõnul on riskigrupis veel need, kel on olnud üle viie tõsise päikesepõletuse; kellel on üle 100 sünnimärgi; kellel on viis või rohkem atüüpilist sünnimärki; kel on juba esinenud melanoomi või muid pahaloomulisi nahakasvajaid: kelle lähisugulasel on esinenud melanoom (perekondlikud on umbes 10% melanoomidest); puuduliku immuunsusega ja siirdatud kudedega patsientidel; kergesti päikese käes põlevatel inimestel ja nooremaealistel; alla 35-aastastel solaariumis käijatel (neil on 75% suurem risk melanoomi tekkeks).
„Melanoomi haigestunute elulemus ja ravi efektiivsus sõltub sellest, millises faasis on haigus diagnoosimisel olnud, kas see on levinud lümfisõlmedesse, teistesse elunditesse või piirdub nahaga,“ lausus Kairi Nurm ja nentis, et oleneb kui sügavale nahka ta on tunginud ja ka loomulikult patsiendi soostumisest määratud raviga. Nahaarsti sõnul on ravivõimalused aastatega paranenud ja lisandunud uued ravimeetodid ning ravimid.
Sageli arvatakse, et kõrgemad sünnimärgid, mis jäävad rinnahoidja või pükste alla, on juustes või saavad vahel hõõrutud ja traumeeritud, tasub eemaldada. Kairi Nurmi sõnul ei pea see siiski paika. „Traumeeritud sünnimärgid paranevad ära ja enamasti ei põhjusta vähene trauma nendes mingeid halbu muutusi. Kui traumeeritud sünnimärk on pärast paranemist muutunud, on soovitatav seda nahaarstile näidata,“ rääkis ta.
„Meditsiiniliselt on vajalik eemaldada sünnimärke, milles tekkinud muutused võivad olla pahaloomulised, millele on vaatlusel raske diagnoosi panna, mis asuvad piirkonnas, kus need saavad pidevalt traumeeritud, näiteks habet ajades,“ kirjeldas Kairi Nurm ja lisas, et ka omal soovil on võimalik sünnimärke eemaldada, kuid tuleb arvestada, et iga lõikus jätab siiski armi ja kosmeetilised lõikused on tasulised.
