Nii poelettidelt kui ka e-poodidest leiab tänapäeval väga palju looduskosmeetikana reklaamitavaid ilutooteid. Kas kõik need tooted on tõepoolest ka looduslikud? Ning kas looduskosmeetika sobib kõigile? Nende küsimuste üle arutleb käesolevas artiklis dermatoveneroloog-kosmetoloog Dr. Kairi Nurm.
Tänapäeval üritavad paljud inimesed teha järjest teadlikumaid valikuid nii oma toidusedelis kui ka nahale kasutatavates toodetes ja üsna levinud on ka niinimetatud looduskosmeetika kasutamine. Tihti kaasneb selle valikuga teadmine, et kõik, mis on looduslik on kasulik ja nn “ keemia“ on nahale kahjulik.
Paraku ei ole ükski nahahooldustoode täiesti looduslik, sest kreemipuud ja šampoonipõõsast looduses lihtsalt ei kasva. Niinimetatud looduskosmeetika alla klassifitseeritakse tänapäeval täpsete regulatsioonide puudumise tõttu väga erinevad tooted ja lugedes etikette võime kergesti segadusse sattuda, kuna kirjas võib olla erinevaid tekste, näiteks: „vegan küünelakk“, „orgaaniline näokreem“ või „looduslik šampoon“ jne .... See kõik ei ole üks ja seesama ja sõna „looduslik“ võib olla eksitav. Regulatoorselt ei ole sõna „looduslik“ FDA mõistes täpselt defineeritud ja reguleeritud.
Orgaaniline tähendab, et ta on vaba sünteetilistest pestitsiiididest, muudest mitte-orgaanilistest ühenditest ja väetistest. Toote võib looduslikuks nimetada isegi siis, kui seal leidub vaid 1% loodulikke koostisosi ja ülejäänud 99% võib olla sünteetiline. Orgaaniline on aine, mis pärineb elusloodusest ja orgaaniline toode sisaldab maksimaalsel määral ehk 95% ulatuses looduslikke koostisosasid, ülejäänud 5% ei tohi olla sünteetilised ained ja ka need on rangelt kontrollitud. Vegantoodete valmistamisel ei tohi olla kasutatud mingeid loomseid koostisosi nagu nt. mesilasvaha, lanoliini, keratiini, skvaleeni jms.
Naturaalsed tooted tunduvad ahvatlevad kui soovime vähendada kunstlikke lisandeid ja kemikaale meie nahal, kuid lisaks sellele, et need tooted on reeglina kallimad, kas nad on ka paremad meie nahale? Nahaarstina paraku näen, et alati ei pruugi looduslik kosmeetika olla see kõige nahasõbralikum ja võib tekitada ka üsna tõsiseid nahaprobleeme. Tundliku nahaga ja allergilised inimesed püüavad sageli otsida toodet, mis on naturaalne või orgaaniline, et hoida ära nahareaktsioone aga samas võivad mõned naturaalsed toimeained just ollagi nahalöövete põhjuseks. Levinumateks nahareaktsioonide põhjustajateks erinevates kosmeetikatoodetes on sellised looduslikud komponendid nagu lavendel, teepuuõli, rohelise tee ekstrakt, piparmünt, jasmiin, propolis, peruu palsam, rosmariin, saialill, krüsanteem, ylang- ylang, luuderohi, lanoliin, soja, kummel, tsitruselised, kaneel ja selle derivaadid. Lavendlit ja teepuuõli peetakse poistel ka seotuks hormonaalsete häirete tekkega. Mõnikord minnakse kaasa ka n-ö hetke hitt-toodetega, mis mujal maailmas laineid löövad, aga meie põhjamaisele nahale üldse sobida ei pruugi! Olen näiteks näinud tõsiseid nahalööbeid teolima kreemile ja maomürgi seerumile.
Oluline on aru saada, et seetõttu, et midagi on naturaalne ei tähenda, et ta ei või kõrvaltoimeid põhjustada. Naturaalsed tooted sisaldavad sageli taimseid eeterlikke õlisid, ürte, mis on kontsentreeritud ja tugeva toimega juba väikestes kogustes. Enamuselele inimestele ei põhjusta need probleeme aga vahel võib mõni neist ainetest käivitada immuunsüsteemi poolt allergilise reaktsiooni. Võimalikud on ka nahareaktsioonid tarvitatavate ravimite ja toodetes olevate taimsete lisandite koostoimetest. Mõned eeterlikud õlid nagu nt. tsitruselõhnaline bergamott võib lõhnaainena erinevates toodetes tõsta naha fotosensitiivsust ja koos päikesega tekitada põletust ja valgustundlikku löövet.
Alati tasub toodet valides seda eelnevalt testida, kas see tõesti sobitub Sinu nahaga. Kui kasutad toodet esimest korda, siis testi seda küünarvarre siseküljel ja vaata, kas seal tekib nahareaktsioon punetuse, turse, villikeste, sügeluse näol. Võiks ka meeles pidada, et mida kallim orgaaniline toode, seda suurem võimalus on selle kasutamisel allergilise reaktsiooni tekkeks, kuna ta sisaldab toimeineid väga puhtas vormis, see kehtib eriti inimeste puhul, kes on juba teadaolevalt ülitundlikud või allergilised.
Naturaalseid komponente ei ole väga palju. Umbes 22000 erinevast kemikaalist, mida kosmeetikatööstuses kasutatakse võib vaid 10% lugeda naturaalseks ja need naturaalsed komponendid ei pruugi olla väga funktsionaalsed, kuna nad ei pruugi toimida sama efektiivselt. Ka muid toodete komponente nagu naturaalseid säilitusaineid, värvaineid ja surfaktante on looduslikult vähe ja nad ei pruugi olla piisavalt efektiivsed. Tooted kipuvad kontamineeruma ja rääsuma ja võivad muutuda seeläbi nahale ohtlikuks.
Lisaks määrab toote headuse ja tõhususe ka see, mil meetodil on naturaalsed koostisosad taimedest saadud. Näiteks kõrgel kuumusel või keemiliste ainete abil eraldatud õli kaotab oma head omadused juba enne kasutamist. Tasub ka mõelda, kuidas nahahooldustooted üldse toimivad? Terve nahk moodustab barjääri organismi ja väliskeskkonna vahel, kust kahjulikud ained läbi ei peaks pääsema. Erinevalt toidust, mida tarbime ei imendu kogu nahale manustatav nahasse – imendub umbes 60% ja imenduvad vaid väga väikesed molekulid, mis nahka läbivad. Näiteks veemolekul on suur ja ei imendu, suured molekulid imenduvad üldse aeglaselt ja mittetäielikult. Paljud sünteetilised ained, mida kosmeetikatoodetes kasutatakse ongi kandjad, mis viivad aktiivained toimekohta nahas, kuhu nad muidu toimet avaldama ei jõuakski. Nahahooldustoodetes võib sisalduda ka erinevaid potentsiaalselt ärritavaid aineid nahale ja selles suhtes tasub kosmeetikatoodete ostmisel tähelepanelik olla just tundlikuma nahaga ja erinevate allergiatega inimestel.
Kokkuvõtteks võib öelda, et naturaalsed tooted ei ole ilmtingimata efektiivsemad ja ohutumad nagu neid välja reklaamitakse. Koostisaine ohutus ei sõltu sellest, kas ta on naturaalne või mitte. On nii ohutud kui ka mitte. Kui vaadata aineid, mis põhjustavad põhiliselt nahareaktsioone on need tihti looduslikult saadud toimeained. Enne, kui n-ö naturaalse toote ostukorvi lisad, vaata ka koostisosasid: kui ikka välja reklaamitud looduslik koostisosa asub seal nimekirja lõpus, siis kindel, et seda looduslikku sisaldub seal kõige vähem.
